Ehitise kasutusluba – kohaliku omavalitsuse kinnitus selle kohta, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitistele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada määratud otstarbe kohaselt.

Vastavalt 01.07.2015 jõustunud Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusele, peavad kohalikud omavalitsused 1.jaanuariks 2020 korrastama ehitisregistri andmeid ja kandma sinna sisse seni kandmata hooneid.

Juhul kui olete avastanud, et Teie hoone puudub ehitisregistrist (https://www.ehr.ee/) või sellel puudub kasutusluba, või ehitisregistrisse kantud andmed ei ole õiged, s.t. hoonet on ilma loata rekonstrueeritud või laiendatud, soovitame sellega tegelema hakata juba täna – hoiate oluliselt raha kokku!

Kui on soovi tutvuda kasutusloa teemaga lähemalt ja mitte ainult seaduse poole pealt vaid ka pankade ja kindlustusfirmade vaatenurgast, kellele on selle olemasolu väga oluline, soovitame lugeda järgmisi artikleid:

Üksikelamu kasutusloa taotlemisel nõutavate dokumentide nimekiri:

1. ehitise ülevaatuse akt, millele tuleb võtta ehitaja, omanikujärelevalve teostaja ning projekteerija allkirjad (kui nimetatud poolteks on omanik ise, siis märkida vastavatele kohtadele omaniku nimi ja võtta allkiri);
2. teenuse osutajate ja kinnistuomaniku vaheliste veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja prügiveo lepingute koopiad;
3. elektripaigaldise tehnilise kontrolli akt (audit), mida teostab vastava akrediteeringuga pädev isik ning mis kinnitab, et paigaldis vastab nõuetele;
4. gaasipaigaldise olemasolul – gaasipaigaldise tehnilise kontrolli akt (audit), mida teostab vastava akrediteeringuga pädev isik ning mis kinnitab, et paigaldis vastab nõuetele;
5. ehitusjärgne mõõdistus: hoone (s.h. katuse (harja) absoluutne kõrgus) ja tehnovõrkude teostusmõõdistused, mida geodeet peab esitama kohaliku omavalitsuse geomõõdistuste infosüsteemi;
6. ehitise geodeetilise mahamärkimise akt;
7. ehitusprojekt;
8. ehitamist kajastavad täitedokumendid (ehituspäevikud, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, seadistus- ja katseprotokollid jms.);
9. küttekollete olemasolul korstnapühkija akt;
10. riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus.

NB! Pädev asutus võib (sõltuvalt objektist) nõuda täiendavate ehitusdokumentide esitamist.

Näiteks, Päästeamet  nõuab alati küttekollete ehitamist kajastavaid dokumente (kasutatud ehitusmaterjalide sertifikaadid, ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid, korstna läbiviikude teostusjoonised, ahjude passid) või nende puudumisel – küttesüsteemi auditit.

Samuti nõuatakse lisadokumente  tuletõkkekonstruktsioonide olemasolul.

Meie teenused